Statistik soovitab vältida fikseeritud elektripakette

, Vahur Kukk

E24, 27. maiStatistikaameti endine peadirektor Priit Potisepp – läbinisti majandus­inimene, kes on aastaid töötanud ka kindlustuses ja panganduses – asus selle aasta alguses väga täpselt arvestama, millal ja kui palju ta elektrit tarbib ning mis see maksab. Selgus, et elektri tarbimist jälgides ja börsipaketti kasutades suutis ta aasta esimesel kuul säästa suisa veerandi oma elektriarvest ehk 30 eurot.

Potisepp peab ennast suhteliselt suureks elektritarbijaks, kuna kütab elamut soojuspumbaga, vett elektriboileriga, palju võtavad elektrit ka pesumasin ja -kuivati, pliit ja küpsetusahi. Kodus on kuni kuus inimest ja aastane elektritarve on 16 000 kWh. Turu avamisel reastas ta Exceli-tabelisse erinevate elektripakettide hinnad ja võttis arvesse sedagi, millest hinnad tegelikult koosnevad, ning valis välja Elektrumi fikseeritud hinnaga elektripaketi. Üheksa kuud hiljem paigaldati aga talle kaugloetav arvesti, mispeale Potisepp läks üle tunnipõhisele börsipaketile.

Palju lisatasusid

Selleks et tõepoolest mõista, mis siis parem ja soodsam on, hakkas ta aasta alguses ülipõhjalikult arvet pidama. Ta võttis andmelao andmebaasist välja andmed, kui palju ta iga päeva igal tunnil elektrit on tarbinud ning lisas sinna iga tunni juurde Nord Pool Spotist börsihinna. Nii oli Potisepal pidevalt teada, kui palju ja mis hinnaga ta täpselt elektrit tarbib. Kui fikseeritud hinnaga elektripakettide puhul on kWh hind kuue sendi kandis, siis Potisepal tuli näiteks jaanuaris keskmiseks hinnaks 4,76, veebruaris 3,99 ja märtsis 3,58 senti kWh kohta.

Jaanuaris võrdles ta oma elektritarbimist Eesti Energia Kindla paketi hinnaga ja sai võiduks ühe neljandiku, mis tema 116-eurose kuuarve puhul oli ligi 30 eurot. «30 eurot kuus tasub ka kokkuhoidmist. See oleks siis olnud ühes kuus see summa, mis ma oleksin rohkem maksnud, kui oleksin hingerahu paketi alles hoidnud,» nentis Potisepp.

Tema hinnangul on Eesti jaoks ligi sada fikseeritud paketti selgelt liiga palju ja need on väga segased – mõnel on põhihinnale lisatud veel eraldi püsitasud, teistel on ette- või järelmaksud, mõni räägib hinnast käibemaksuta, teine käibemaksuga. Üks pakkuja ütleb, et nende hinnas on sees kindlustus, et hind püsib teatud hinnavahemikus.

«Ma ikkagi julgeksin soovitada, et inimesed valiksid lihtsad paketid ehk võtta see börsipakett,» sõnas Potisepp. «Risk on olemas ja sellega tuleb elada. Riski saab maandada sellega, et teed endale väikeseid finantspuhvreid ehk oled valmis seda riski oma säästudest katma. Inimene peab kaaluma, kas ta maksab kogu aeg lisaks stabiilsuse eest või talub neid hinnakõikumisi.»

Lisaks tõi ta välja, et elektri börsihind võib küll ajuti väga kõrgele minna, aga küsimus on, kui kauaks. «Me ei tohiks väga erutuda ja närvi minna ühe- või mõnepäevase kõrge hinna peale, aga kui hinnad lähevad üles pikaks perioodiks, küll siis need fikseeritud hindadega paketid on ka juba aegsasti väga kallid,» selgitas Potisepp.

Mõistlikkuse piires

Kuna börsihind on tundide kaupa ööpäev varem ette teada, annab see võimaluse sättida suurem tarbimine tundidele, mil elektri hind on odavam. Peamiselt elektriboileri öösel soojaks kütmisega on Potisepal õnnestunud öösiti tarbida 60–67 protsenti elektrist. See omakorda on keskmise börsihinnaga (arvutatud tüüpkoormusgraafiku abil) võrreldes andnud talle veel kuni üheksa protsenti hinnavõitu.

Potisepp kinnitas, et tema elukvaliteeti elektri hinna jälgimine kuidagi mõjutanud ei ole. «Hulluks ei saa minna, laupäev ja pühapäev on ikka elamiseks, mitte ainult pesu pesemiseks. Tuleb ikkagi tasakaalustada ja mõelda, kus see mõistlikkuse piir on,» ütles ta.

Uudised