Õhtuleht: Avatud elektrituru müüdimurdja

, admin

Avatud elektriturule minekuni on veel 130 päeva. Hea lugeja, kas oled valmis, et pead elektrit, mis seni vabalt pesumasinasse ja telerisse jooksnud, uuel aastal valima hakkama nagu leiba, jäätist või mobiilioperaatorit? Hiljutine uuring ütleb, et peaaegu 80% eestimaalastest on midagi kuulnud peatsest elektrituru avanemisest, aga see on ka kõik. Käputäis oskab öelda, et avatud turg puudutab vaid elektri hinda, mitte võrgutasusid ega riigimakse.

Et oleks rohkem teadmisi kui see, et elekter toob ainult peavalu, palusime avatud elektriturule ülemineku müüte murda ja küsimustele vastata Eesti Energia juhatuse liikme Margus Rinki.

Elektri hind on teiste riikide kogemuse põhjal läinud avatud turul kallimaks.

“Valdavalt on see õige, aga see on pool tõde. Vabaturul elektri hind võib nii tõusta kui ka langeda. Selle aasta juunis-juulis langes avatud turul elektri hind meie praegusest suletud turu hinnast madalamale. Suletud turul hind ainult tõuseks. Kui riik turgu ei avaks, tõuseks elektri hind 2013. aastast kindlalt seepärast, et elektri tootmiseks seni tasuta saadud CO2 kvoote peaksime ostma hakkama.”

Mille arvelt hind vabaturul langeda saab?

“Hind Eesti Energial otseselt langeda ei saagi. Me lihtsalt ei tooda elektrit ega pääsegi turule, kui mujalt elektrit odavamalt saab. Meil on tänavu suvelgi olnud päevi, kui Narvas toodeti minimaalselt elektrit. Niipalju kui kaabel võimaldas, oli meil nendel päevadel odavam osta Soomest näiteks 1 sendi eest kilovatt-tund. Meil on tootmiskulud mitu korda kallimad. Kui hind langeb, siis avatud turul teatud kallimad tootmisviisid langevad konkurentsist välja.

Probleem on selles, et Eesti–Soome merekaabel on 350 MW. Eesti suurim tarbimine on talvel 1600 MW, madalaim jaaniööl – 400 MW. Ainult suvel saaks Eesti tarbimise Soome odava elektriga peaaegu katta.”

Mis on Eesti Energia hirm avatud turule üleminekul?

“Meie üks hirm on see, kas meie infosüsteemid peavad esimestel kuudel vastu. Samas me arvame, et kohe ei hakka kliendid lepinguid sõlmima, vaid vaatavad veidi ringi. Aasta lõpuks peaks juba kõik õlitatult toimima.

Teine hirm on see, kas me oleme turul konkurentsivõimelised. Me ei tea, mida teevad konkurendid. Siiani ei ole me pidanud tegelema müügitööga, aga nüüd peame.”

Avatud elektriturule minekul saab kaubelda ka ajapikendust. Rootslased olla saanud.

“Eesti sai juba ajapikendust. Liitusime Euroopa Liiduga 2004, vabaturg tuleb 2013. See oli üks erand, mis liitumisläbirääkimistel sisse kaubeldi.”

Avatud elektriturule minnakse üle konkurentsi elavdamiseks. Euroopa Komisjoni raporti järgi on kõigest seitsmes avatud elektrituruga riigis vaid 10% elanikkonnast vahetanud elektripakkujat, ülejäänud riikides on neid veel vähem ehk elektrimüüjate vahel ei ole konkurentsi tekkinud ja elektrituru avanemine on olnud mõttetu?

Igapäev teevad kõik tootjad pakkumise, mis hinnaga nad on valmis järgmisel päeval elektrit müüma. Pakkumised pannakse järjekorda.

Siis vaadatakse, kui palju on elektrit tarvis ehk milline on nõudlus.

Esimesena pääsevad löögile kõige odavamad pakkujad, kes ütlevad, kui palju nad elektrit pakkuda suudavad. Hind kujuneb selle pakkuja järgi, kes viimasena nõudluse täidab. Elekter on kallim, kui klientide nõudlus on suur -näiteks talviti.

Turu kõrghetkedel kujundavad hinda kallimad tootjad, sest kui isegi põlevkivi ei jagu, pannakse tööle gaasi ja õliga töötavad jaamad. Kui kliendid palju elektrit ei vaja, näiteks jaanipäeva agu, siis gaasi- ja õlijaamad seisavad ja elektrit nad ei muu.

 

Teet Teder, Õhtuleht

Uudised