Nutikas elektriarvesti tahab harjumist

, Artjom Koldushko

Postimees 27.01.2014 Peagi on kaugloetavad elektriarvestid kõikides majapidamistes. Nutikas arvesti teeb küll elu mugavamaks, ent tekitab lugejates ka hulgaliselt küsimusi. Neile vastab Elektrilevi kauglugemise programmi juht Mait Rahi.

Miks ei hakka kaugloetav arvesti kohe pärast paigaldamist näitusid edastama? Selleks peab olema terve piirkond väljaehitatud. Üks alajaamapiirkond viiakse korraga kauglugemisele üle. Samas vahetatakse arvesti välja siis, kui sellel on taatlustähtaeg läbi. Arvestid, millel taatlustähtaeg kukub, on võrgus aga laiali. Arvesti tuleb vahetada, kuid selle piirkonna kaugloetavaks väljaehitamine toimub hiljem. Kui arvesti esmalt ära vahetatakse, ei muutu kliendi jaoks midagi. Ta peab endiselt näitu teatama.

Kuidas inimene teab, millal ta kaugloetava arvesti saab? Kui inimene helistab Elektrilevi või Ericssoni kõnekeskusesse ja küsib, siis viie kvartali tööplaani näeme ette. Kui kliendil jääb vahetus selle aja sisse, saab ta kvartali täpsusega info, millal oletatavasti vahetatakse. Siis öeldakse ka eeldatav kauglugemisele üleviimise aeg. Kuna planeering kogu aeg muutub, ei kuva me seda avalikult, sest seda võetakse lubadusena. Hiljem on väga raske seletada, miks arvestit välja ei vahetatud. Suures osas läheb see siiski plaani mööda.

Kas kaugloetavast arvestist saab keelduda? Lepingut sõlmides on Elektrilevile antud õigus, et tohime teha meile kuuluvate seadmetega tegevusi. Keeldumine on lepingu rikkumine.

Kas mul on võimalus helistada ja öelda, et tahan kohe kaugloetavat arvestit? Selline võimalus on, aga see on tasuline lisateenus. Kui inimene seda mugavust tahab ja on nõus maksma, siis 130 eurot maksab arvesti eraldi tellituna. Kuna osa inimesi arvesteid ka tellib, ongi meil olemas paigaldusplaan viie kvartali ulatuses. See on selleks, et oskaksime öelda, kas see inimene lähikuude jooksul saab selle arvesti nagunii või mitte.

Kui arvesti vahetus ei tähenda kohest üleminekut näitude kauglugemisele, siis kuidas tean uut arvestit tellides, et see ka juba töötab? Sellisel juhul paigaldatakse arvesti, mis hakkab kohe näite saatma mobiilside teel. Need arvestid on veidi kallimad. Neil, kes selliseid arvesteid tellivad, on väga selge vajadus või huvi.

Kui mobiilsideoperaatoril on rike, kuidas siis näidud teieni jõuavad? Ei ole vahet, kas rike on mobiilsideoperaatoril või on liin katki. Andmed kaduma ei lähe, lugeja salvestab need andmed ära ja saadab hiljem tagantjärele, kui tõrget kommunikatsiooniahelas enam pole. Ulatuslik rike toob kaasa selle, et need andmed ei ole järgmisel päeval saadaval, aga need ei kao kuskile.

Kas tädi Maali oskab nutika arvesti plusse ära kasutada? Selge see, et kõik ei ole võimelised kõiki neile pakutavaid võimalusi ära kasutama. See sõltub inimesest ja tarbimisest. Kui tarbimine on suhteliselt väike, annab tarbimise juhtimine soodsatele tundidele väikese efekti. Kas seda viitsitakse ette võtta, on inimese enda otsus. Näidu teatamisest pääseb, selleks ei pea nutikust olema. Võimalus säästa eeldab seda, et on sõlmitud pakett, mis erinevat elektri hinda erineval tunnil arvesse võtab.

Soome meedia kirjutas, et kaugloetavad arvestid võivad rikkuda kodumasinaid. Ei riku. Soome näide oli konkreetselt ühtede erakordselt odavate lampide kohta, millel sai valgustugevust reguleerida. Neid lampe müüakse ka Eestis ja probleeme on ka siin. Enamik arvesteid kasutab elektrikoguste edastamiseks alajaama PLC (Power Line Communication) tehnoloogiat ehk samu juhtmeid, mille kaudu ka elekter majja jõuab. PLC kasutab sagedusala kuni 125 kHz, mis standardi järgi ongi reserveeritud võrguettevõtjale oma teenuste kasutamiseks. Kui tootja ehitab seadme, mis on selle suhtes tundlik, on see tootja möödalaskmine. See on tootja ja maaletooja südametunnistusel, et nad on selliseid tooteid turule toonud.

Lugeja kirjutas, et tema suvemajas kümnekordistus kaugloetava arvestiga valvesüsteemi kasutatav elektrikulu. Paljud on väitnud, et uue arvesti paigalduse järel on elektriarved hüppeliselt kasvanud. Ei ole võimalik väita, et uued arvestid on ehitatud selliselt, et need mõõdaks rohkem. See oleks tõsine seadusrikkumine. Kõigil arvestitel on tüübikinnitus ja sertifikaat. Mõõtetäpsus on seadusega ettenähtud piirides. Muutused tulevad ikkagi sellest, kas inimene on oma tarbimisharjumusi muutnud või mitte. Vanad kettaga arvestid näiteks väga väikest tarbimist ei registreerinud, vajalik oli käivitusvool. Kui on püsivalt erakordselt väike tarbimine olnud, nagu see valvesüsteem, siis kettaga arvesti ei pruukinud sellist väikest stabiilset tarbimist üldse üles korjata. Uued seadmed on täpsemad ja registreerivad ka oluliselt väiksemad tarbimised. Arvestit on võimalik kontrollida sõltumatus laboris, kus tehakse ekspertiis. Kui arvesti oli nõuetekohane, kannab ekspertiisikulu selle tellija. Kui arvesti oli rikkis, kannab kulu Elektrilevi. Kui oli mõõteviga, tehakse tasaarveldus.

Kui palju on rikkis arvesteid avastatud? Eelmisel aastal tehti kliendi soovil suurusjärgus 200 kontrolli. 98 protsendi tõenäosusega on arvesti korras. Uued kaugloetavad arvestid on kõik kontrolli edukalt läbinud. Meile on küll üks inimene kirjutanud, et tema majapidamises on kaugloetavaid arvesteid paigaldatud lühikese aja jooksul kaks korda. Ühel kuul oli järsku suur arve, see tuli muidugi ära maksta. Järgmisel kuul tehti tasaarveldus. Kui on näha, et on rike, siis see klaaritakse ära. Kui tegemist on ilmse rikkega, ei ole põhjust ekspertiisi lisaks teha. Arvesti on tehniline seade, meil on neid 160 000. Ei oleks õige öelda, et mitte midagi mitte kunagi ei juhtu.

Lugejad kurdavad, et ei ole näha kellaaega, mille järgi toimub päevase ja öise tariifi lugemine. Kliendi juhendis on kirjeldatud, kuidas on võimalik ekraanilt näha, kas arvesti mõõdab sel hetkel päevast või öist tariifi. Kella õigsust arvestis kontrollib pidevalt kesksüsteem ja vajadusel pannakse see automaatselt õigeks.

  • Praeguseks on Elektrilevi paigaldanud üle 161 000 kaugloetava elektriarvesti, kuid nendest 51 000 on üle viidud kauglugemisele. Kokku on Elektrilevi võrgus üle 645 000 arvesti, mis peavad olema kaugloetavad 2017. aastaks. • Kliendile tähendab see seda, et ei pea elektrinäitu teatama. Arvesti edastab info tarbitud elektrikoguste kohta võrguettevõttele vähemalt kord ööpäevas. Kaugloetavad arvestid mõõdavad tarbitud elektrikoguseid iga tunni kohta. • Enamik arvesteid kasutab näidu edastamiseks alajaama samu elektriliine, mille kaudu elekter majja jõuab. Väikses osas arvestites on sees GSM-modem ja info edastatakse mobiilside teel. Neid arvesteid paigaldatakse sinna, kus on hajaasustus – üksikud tarbijad asuvad pikkade liinide otsas. • Klient saab ka täpsema ülevaate elektritarbimisest ja maksab alati just tarbitud koguste eest. Need, kellel on muutuva hinnaga elektripakett, saavad võrrelda oma tegelikku tarbimist ja seda, milline oli elektri hind tarbimise ajal. Nii saab nihutada tarbimist soodsamatele tundidele.

Allikas: Elektrilevi, PM

Uudised