Elektribörsi varajased õppetunnid

, Artjom Koldushko

Viimastel nädalatel on elektritarbijate kõrgendatud tähelepanu alla sattunud elektrihind NordPoolSpot elektribörsil, kuna hinnatase on olnud oluliselt kõrgem kui eelnevalt kogu aasta jooksul. Elektribörsi hinnamuutuste mõjude hindamiseks on esiteks oluline aru saada nende põhjustest. Jaanipäeva lähenedes kergitasid elektrihindu planeeritud elektrijaamade hooldused, mille ajastuseks valisid Baltikumi suuremad elektritootjad kõik üksmeelselt eelmise aasta kogemusele tuginedes juuni teise poole, kui hind oli väga madal. „Ühendatud anumate“ põhimõttel suvisel ajal Soomest tulev odav elekter ei ole enam piisav, et vähendada elektrihinda Eestis ning selle asemel liigub see vabalt edasi Lätti-Leetu, kuna Eesti-Läti ühenduse maht on sel suvel olnud suurem kui Eesti-Soome ühendus. Hea uudis Eestile on see, et Estlinki 2 merekaabli käikulaskmisega käesoleva aasta lõpuks ühtlustuvad Eesti ja Soome hinnad ning analoogne probleem edaspidi kaob.

Elektri kodutarbijale on mõju piiratud. 2013 aasta algusest börsipaketi valinud kliendid on valikuga siiski selgelt võitnud. Kodukliendi suvine tarbimine on reeglina 2-3 korda väiksem kui talvel. Üks väikema tarbimisega kuu ca 10% kõrgema hinnaga ei kaalu üles viiel kuul olnud odavamat hinda. Järgnevatel suvekuudel võib turul olla teatud hinnakorrektsioon üles, ent edaspidi eelnev mõju ei avalda.

Hinda tõstavad reeglina üksikud kõrge hinnaga päevatunnid. Tunnimõõtmisega arvestitega börsipaketiga tarbijad saavad hinnamõju vähendada, kuna konkreetsel kõrge hinnaga tunnil tarbimist vähendades väheneb ka elektriarve suurus. Tulevikku vaadates tasub seega kiirustada tagant Elektrilevi, kes on selle aasta lõpuks lubanud paigaldada ligi 150 tuhat tunnipõhist kaugloetavat arvestit.

Elektrimüüjatele on toimunu heaks lakmuspaberiks. Erinevalt meie naaberriikidest, ei ole Eesti elektrimüüjad kaitstud fikseeritud hindadega lepingute varasema lõpetamise eest. Selle arvelt on Eesti fikseeritud elektrihinnad ka kallimad ning pigem on tasuv osta elektrit pikemas perspektiivis börsihinnaga. Kui börsihinnad ületavad fikseeritud müügihindu, siis elektrimüüjad saavad valida, kas maksta kinni börsi ja fikshinna vahe, või osta ette elekter fikseeritud hinnaga ja riskeerida hinnalangusel klientide kaotusega. Tänu pikaajalisele vabaturu kogemusele teame, et riskijuhtimise hea tava on hoida oma ost ja müük igal ajahetkel tasakaalus, kuna hinnamuutuse ulatus võib olla turul alati suurem kui võimalik müügimarginaal. Eelnevat mittejärgivad elektrimüüjaid võivad siinkohal kaotada palju ja ettevõtte suurus ei kompenseeri vabaturu kogemuse puudust. Ka antud hinnakõikumine korrastab turgu ning kergekäelisemad üritajad teevad oma järeldused. Neile, kes arvavad, et elektri müügiks on vaja vaid arvutit ja veebisaiti, tasub meelde tuletada analoogi pakkuva kinnisvarabuumi mõne aasta taguseid õppetunde.

Marko Allikson

220 Energia OÜ juhatuse liige

Uudised