Elektri kallinemine: 13 lihtsat küsimust, 13 rasket vastust

, admin

EPL, Ann-Marii Nergi 28. 09. 2012 Eesti Päevaleht valis välja mõned tüüpilisemad küsimused, mida tarbijad avatud elektriturust ja hinnatõusust teada tahaksid, ja palus eri ametkondadel neile lihtsasti mõistetavalt vastata

Vastavad Eesti Energia (EE), konkurentsiameti (KA), majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Eesti Panga (EP) ja tarbijakaitseameti (TKA) esindajad.

 

••Kuidas on võimalik, et turu avamine ja konkurents tõstab hindu? See tundub lihtsalt neetult ebaloogiline.

MKM: Põhjus on selles, et elektrituru avanemine pole elektri kallinemist tingiv tegur. 2013. aasta algusest muutuvad CO2 kvootide hinnad ja ka Eesti tootjad peavad ostma kõik tootmiseks kuluvad kvoodid turult ning põlevkivist ja muudest taastumatutest allikatest energia tootmine kallineb. Seega läheks põlevkivist elektri tootmine järgmisest aastast niikuinii kallimaks. Praegu saavad Eesti tootjad heitmekvooti tasuta.

Kui hetkel maksab Eesti Energia toodetud energia kilovatt-tund umbes 30 eurot, siis näites 20-eurose saastekvoodi tonnihinna juures tõuseks kilovatt-tunni hind 50 euro kanti. Kindlasti tõuseks elektri hind ka ilma elektriturgu avamata. Nimelt jõuaks siis meie kodudesse suuremalt jaolt põlevkivist ja teistest taastumatutest allikatest toodetud elekter nagu seni. Kuna heitmekvootide ostuhind mõjutab just selliseid elektritootmisviise, siis oleks sel suletud turul mõju ka tarbijalt küsitavale elektrihinnale. Avatud turul ostetakse aga elektrit börsilt, kus kaubeldakse ka Põhja-Euroopa tuule-, hüdro-, päikese- ja muude taastuvenergia liikidega. Kuna sel viisil elektri tootmiseks pole saastekvooti vaja ka edaspidi, tasakaalustab taastuvenergia osakaal heitmekvoodi hindade mõju elektri maksumusele.

 

••Millal saab hakata elektripakkujate vahel valima ja lepinguid sõlmima? Või ei olegi (kodu-)tarbijate jaoks ikkagi vaba turgu ja valida saab ainult kolme EE paketi vahel?

MKM: Turu avanedes 2013. aasta 1. jaanuaril on eratarbijatel võimalik valida vähemalt nelja-viie elektrimüüja vahel. Peale Eesti Energia on lubanud fookuse erakliendile suunata ka Elektrum Eesti (endine Latvenergo), Imatra Elekter (endine Fortum), VKG Elektrivõrgud ja 220 Energia. Eesti Energia, 220 Energia ja Elektrum on oma paketid avalikustanud, kaks esimest koos hindadega. Kindlasti tuleb oktoobris lisa. Kõigi elektrimüüjate kontaktandmed on kättesaadavad näiteks http://avatud2013.ee/elektrimyyjad/

KA: Konkurentsiamet ei tea, millal, milliste pakettidega ja mitu elektrimüüjat hakkavad kodutarbijatele lepinguid pakkuma.

 

••Kas ei oleks võimalik seadustada ka organiseeritud elektritarbimist? Iga vald, linn, maakond kuulutaks välja hanke elektri ostmiseks ja spetsialistid valiksid soodsaima pakkuja.

MKM: Elektri ostmiseks saab moodustada hulgiostulepinguid, kaasates mitmeid tarbijaid (kas või külade kaupa). Mingeid takistusi selleks ei ole.

 

••Kui on börsipõhine hind, kas siis saaks ka igapäevase arvestuse, et teaks, millal pesu pesta, puid saagida ja kas mõnel päeval on kasulik hoopis mitte tarbida?

EE: Kui kliendil on tunnipõhise mõõtmisega arvesti ja ta valib Muutuva tunnipõhise paketi, käib tarbitud elektrienergia arvestus täpselt börsi tunnihindade alusel. Paraku on hetkel koduklientide hulgas tunnipõhise mõõtmisega arvestite osakaal väga väike. Võrguettevõtjad on kohustatud viima kõik elektrikliendid 2017. aastaks kauglugemisele ja siis on see võimalus igal kliendil.

 

••Kui ostan elektrimüüjalt hüdro-, bio- või tuuleenergiat, kas pääsen siis taastuvenergia tasust?

EE: Taastuvenergia tasu on elektriarvele lisanduv riiklik tasu ja see tuleb maksta kõigil elektriklientidel sõltumata sellest, kus võrgupiirkonnas nad elektrit tarbivad, kellelt elektrienergiat ostavad või mis allikatest elektrienergiat kasutavad.

 

••Kes otsustab marginaalide üle ja kas riigifirma puhul peavad need nii kõrged olema?

MKM: Vabaturul marginaale ennetavalt reguleerida ei saa – see ei ole siis ju vabaturg. Riigi omanduses äriühingule kehtivad siin samad reeglid, mis teistele. Marginaalide põhjendatust saab sõltumatu regulaatorina kontrollida konkurentsiamet, aga nemad ei kooskõlasta vastavat hinda ette. Kuivõrd mõistliku ärikasumi mõistet ja marginaali ei ole kuskil õigusaktidega sätestatud, siis võib see iga elektrienergia müüja puhul erineda. Sellele saab hinnangu anda konkurentsiseaduse mõttes.

KA: Avatud turul võib iga turuosaline kujundada vabalt hinnapaketid ja küsida müüdava elektrienergia eest turupõhist hinda. Hinnalae piiranguks saab asjaolu, et samal turul tegutsevad teised ettevõtted, kes pakuvad väiksemat hinda, saavad kõrgemat hinda pakkuva ettevõtte kliendid endale. Seega on ettevõtte jaoks mõistlik pakkuda hinda, mis katab kulud koos kasumiga. Kasum tagab ettevõtte jätkusuutlikkuse. Seega ei ole Eesti Energia AS-i pakutavad paketid reguleerimise objektid, vaid pigem ettevõtte ettekujutus elektrienergia kui kauba väärtusest turul.

 

••Kas keegi on üldse analüüsinud, kuidas mõjutab elektri hinna tõus meie majandust, inflatsiooni ja teisi olulisi näitajaid?

EP: Elektri hind tõuseb kodutarbijate jaoks fikseeritud paketi korral 2013. aasta alguses 20 protsenti, mida eeldasime ka juunis avaldatud prognoosis. Jaanuaris muutub tarbijahinnaindeks seetõttu eeldatavalt 0,7 protsendipunkti ja see mõju kestab kogu aasta vältel.

MKM: Kui me oletame, et elektriarve suureneb 20%, siis mõju inflatsioonile oleks ligikaudu üks protsent, sellest 0,7% tuleneks otseselt elektri hinna tõusust kodutarbijatele ja ülejäänud 0,3% muude kaupade ja teenuste hinna tõusust. Sealjuures tuleb silmas pidada, et suurettevõtted on juba mõnda aega avatud turult elektrit ostnud, seega on see komponent paljude kaupade hinnas sees.

Eesti leibkonnaeelarve uuringu (2010) põhjal toob elektri hinna tõus kaasa leibkonna elektriarve suurenemise keskmiselt 60 eurot aastas ehk 0,8% väljaminekutest.

Maakonniti on elektri hinna tõusul suurem mõju Harjumaa, v.a Tallinna elanikele (lisakulu keskmiselt üle 100 euro aastas). Väiksem väljaminekute kasv puudutab Ida-Virumaad (u 30 eurot aastas) ja Kagu-Eesti piirkonda (ligikaudu 50 eurot).

 

••Meie kortermajas vahetati kõik elektrimõõtjad uute kahetariifsete vastu. Lepingud jäid kõik vana ühtlase paketi mõõtmiseks. Kui ma tahan nüüd hakata kahetariifse elektri eest maksma, siis mis ma tegema pean ja kui kalliks see mulle läheb?

EE: Kui võrguleping on teie nimel ja teil on kahetariifne elektriarvesti, saate meie e-teeninduses ise valida, kas soovite osta elektrienergiat ühe- või kahetariifse hinnaga. Kahetariifse hinna kasuks soovitame otsustada suurematel elektritarbijatel (näiteks kütjatel), kes kasutavad poole või rohkem elektrienergiast öisel ajal. Kui tarbite elektrienergiat peamiselt päevasel ajal, tasub võtta ühetariifne elektripakett.

 

••Mis takistab Eesti Energiat jätkamast oma praegustele klientidele ka tulevikus praeguse hinnaga elektri müümist?

EE: Kui me jätkaksime avatud turul elektri müümist tänaste suletud turu hindadega, tähendaks see Eesti Energiale elektri tootmise ja müügi pealt märkimisväärse kahjumi teenimist. Lisaks oleks selline tegevus ka ilmselt keelatud, kuna tegemist oleks turuhinna teadliku moonutamisega, mis pärsib vaba konkurentsi.

 

••Miks üldse peab elekter olema börsil? Kuna paistab, et börsil kujunevad hinnad tihti üsnagi spekulatiivselt, siis miks peaks hakkama elektri hinnaga niimoodi spekuleerima?

MKM: Eesti liitus 2004. aastal Euroopa Liiduga ja võttis endale ühinemislepinguga kohustuse meie elektriturg konkurentsile avada.

Teatavasti kujuneb hind vabaturul nõudluse ja pakkumise tulemusel sõltumata sellest, mis toote või teenusega on tegemist. Börs on parim võimalus õiglase ja läbipaistva hinnakujunduse tagamiseks, kuna hind kujuneb paindlikult igaks tunniks ning andmed börsihinna kohta on kõigile vabalt kättesaadavad. Tänu sellele on igaühel võimalik võrrelda, kuivõrd on ühe või teise elektrimüüja pakutav hind korrelatsioonis  elektribörsil Nord Pool Spot kujunevate hindadega. Ilma börsita aga elektritarbijal igasugune võrdlusvõimalus sootuks puudub ja see oleks spekulatsioonidele palju rohkem avatud.

EE: Kui koduklientide jaoks algab konkurents elektrimüüjate vahel, siis elektribörsil toimub konkurents elektritootjate vahel. Elektribörs tagab selle, et klientidele on alati kättesaadav kõige odavam turul pakutav energia. Börsil kontrollitakse väga rangelt seda, et tootjad ei teeks põhjendamatute hindadega pakkumisi.

 

••Kui sõlmin lepingu näiteks Latvenergoga, siis kas arveid saadab mulle mu lepingupartner või ikka EE? Kuidas jääb võrgutasuga?

EE: Praeguse seisuga saate kaks arvet: elektrienergia arve Latvenergolt ja võrguteenuse arve Eesti Energialt. Võimalik, et tulevikus see muutub, kuid selleks on vaja teha süsteemi arendusi nii andmelaos kui ka võrguettevõtjate juures. Tänane võrguleping ja võrgupakett jääb kehtima. Uut võrgulepingut sõlmida pole tarvis.

 

••Kas ja kuidas kaitseb tarbijakaitseamet tarbijat hinnatõusude eest?

TKA: Kilpi, millega hindade tõusu tõrjuda, tarbijakaitseametil ega ka ühelgi teisel ametkonnal Eestis pole. Turumajanduses kujuneb hind konkurentsi ja pakkumise-nõudluse suhte alusel.

Uudised