Elektri hind oleks tõusnud tuleval aastal ka suletud turul

, admin

ERR: 1. oktoober 2012 Eesti elektriturg avaneb tuleva aasta jaanuarist, kuid sellega seoses on tekkinud ka tarbijate mure hinnatõusu pärast. Majandusministeeriumi asekantsleri Ando Leppimani kinnitusel oleks elektri hind tõusnud järgmisel aastal ka suletud elektriturul.

Eesti andis lubaduse elektriturg vabaks teha juba siis, kui me pea 10 aastat tagasi Euroopa Liidu perege ühinesime. Samas anti liitumisläbirääkimiste käigus Eestile ainsa liikmesriigina avatud turule üleminekuperiood kuni aastani 2013. Teised liiduriigid avasid elektririturu juba 5 aastat tagasi. Seega elektrienergia hinna tõus saab tuleval aastal lõpuks siinmail avaneva turu tingimustes olema märgatav, kuid hinnad oleksid järgmisel aastal tõusnud ka suletud turul nii või teisiti, vahendas “Aktuaalne kaamera. Nädal”.

“Kui me oleme hoidnud oma elektrituru tänaseni suletuna, siis lisaks sellele me oleme saanud ka Eesti elanikele elektri tootmiseks tasuta CO2 kvooti, see lõbu lihtsalt lõppeb ära selle aasta lõpuga. Niiet seda CO2 kvooti, et elektrit toota, peab hakkama järgmise aasta algusest ostma ja kuna põlevkivist elektri tootmine on väga keskkonnaheitmete mahukas, siis tegelikult see kvoodi hind ongi see, mis sisuliselt seda elektri hinda tõstab. Niiet kui me turgu ei avaks, siis järgmisest aastast oleks meil samasugune elektri hind nagu turu avanedes, ainult valikuvõimalusi erinevate müüjate, erinevate pakettide osas lihtsalt ei oleks,” selgitas majandusministeeriumi asekantlser Ando Leppiman.

Elektriliinid jäävad tuleval aastal kõikjal samaks, aga elektri pakkujad on erinevad.

Sel nädalal avalikustas esimesena oma elektrienergia hinnakirja seni siinset turgu oma haardes hoidnud Eesti Energia. Kui tarbijatel avanes võimalus ettevõtte iseteenindusportaalis oma profiilile vastava hinnapakkumisega tutvuda, oli reaktsioon nähtule mastaapselt üllatuslik. Energiahiiu pakutav paisutas paljude tarbijate senist elektrihinda isegi kordades.

“Minu arust hetkel meil on mingisugune massipsühhoos tekkinud, et midagi hullu on juhtumas. Elektri hinna tõus on väga ränk. Aga see mõjutab eelkõige väga suuri elektritarbijaid. Nendele on see tõesti väga suur probleem. /…/ Meil on olemas kliendid, kes maksid täna suletud turul talvel elektri eest umbes 400-500 eurot ja nendel see elektriarve kallinebumbes 700 euroni. Ja see on väga ränk hoop. Elekter ei ole enam odav energiaallikas maja kütmiseks. See on täiesti selge,” rääkis Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink.

Elektriga oma kodu kütvaid majapidamisi on umbes 15 000, mis on kõikidest majapidamistest alla 3%. Neid on küll palju, kuid enamike majapidamiste elektriarve siiski nii karjuvalt ei kasva.

“Keskmise Eesti kodumajapidamise elektriarve on täna 26 eurot. See nüüd tõuseks vabal turul umbes 31 euroni. Selliseid majapidamisi on Eestis umbes 300 000, meil on üldse 500 000 majapidamist kliendiks, neist 300 000 majapidamist tarbib alla 26 euro eest elektrit kuus. Mina arvan, et see ei ole katastroof,” ütles Rink.

Teisalt tuleb aga ka arvestada võimalusega, et elektri hinna tõus võib ka teistes valdkondades mõju avaldada.

Majandusanalüütiku Maris Lauri hinnangul tekib väiksematel ettevõtetel kindlasti surve hindu tõsta. “Ja kui konkurents ei ole piisavalt tugev selles valdkonnas, siis nad tõstavad seda ja hinnadki tõusevad. Kui konkurents on tugev, siis nad ei saa lihtsalt tõsta, nad tõstavad natukeseks ajaks, aga konkurents surub need hinnad jälle mõne aja pärast alla tagasi,” selgitas Lauri.

Analüütik usub, et seoses avatud elektrituruga ja hinnatõusuga on järgmised kuud ja ka uue aasta algus ilmselt närviline ja paaniline. “Me võime seda vaadata natukene euro kasutusele võtmise eel, siis me olime ka närvilised, et ei tea, mis juhtub. Ja mõne aja pärast ta ilmselt natuke rahuneb maha, me saame ise targemaks ja näeme, et midagi katastrofaalset ei juhtu,” rääkis Lauri.

Tegelikult toob elektrituru avanemine endaga kaasa ka palju innovaatilist. Näiteks tehnoloogia arendamise.

“Aktsiaturgudel täna kasutuses olev robotkauplemine levib ka elektriturgudele ehk siis üha rohkem turuosalisi saavad aktiivselt hästi personaalselt osaleda omaenda elektri ostmises nii nagu täna ostavad suurettevõtted elektribörsidelt. Selleks, et see oleks võimalik, et väikseid koguseid efektiivselt osta, on vaja väikest robotprogrammi elektrimüüja ja elektritarbija arvutite vahele, kes omavahel suhtlevad ja lepivad kokku, milliseid koguseid on milliseks järgmise päeva tunniks vaja osta. Viie aasta pärast on see kindlasti päris standardne tegevus. Ja teine oluline areng on kindlasti see, et suureneb automaatikasüsteemide osakaal igapäevases tarbimises,” arutles Eesti Energia strateegiajuht Jaanus Arukaevu.

Kuigi elektrilepingu sõlmimise kuupäev, 10. detsember pole enam mägede taga, tuleks siiski oodata ära kõikide ettevõtete hinnapakkumised ning selle põhjal teha kalkuleeritud otsus. Kui selleks hetkeks ei ole kellegagi lepingut tehtud, ei kao ka siis elekter pistikust ja tuba ei jää pimedaks. Sellisel juhul jääb klient elektri üldteenuse kasutajaks.

Uudised