E24: elektri börsihind jätkab langust

, admin

10. märts 2013 Veebruaris vähenes elektri keskmine hind arvel kiiremini kui keskmine börsihind.

Veebruaris oli elektri keskmine börsihind ligi kaks eurot odavam kui jaanuaris, vastavalt 39,82 ja 41,77 eurot megavatt-tund. Nordic Power Managementi analüütik Mariana Maidla märkis, et kuna õhutemperatuur oli kõrgem, siis ka tarbimine vähenes ja koos sellega ka hind.

Tarbimine vähenes nii Põhjamaades kui ka Balti riikides. Soome hinda surus allapoole ka tuumaenergia suuremahuline tootmine Rootsis.

Maidla sõnul vähenes koos hinnataseme alanemisega ka hindade kõikumine Eestis. Teisisõnu oli vähem tunde, mil elekter oli väga kallis või väga odav.

Üliodavad öötunnid

Hinnataseme stabiliseerumine avaldus ka elektri keskmises hinnas. Et enamik kodumajapidamisi mõõdab elektrit vanade arvestitega, millega saab teada vaid ühes kuus tarbitud koguse, tuleb börsipaketis hinna teada saamiseks kasutada kaalutud keskmist hinda.

Eesti Energia börsipaketi klientidel oli kaalutud keskmine hind veebruaris 40 eurot ja 20 senti. Kuu varem oli see olnud 42 eurot ja 70 senti. Tähelepanuväärne on see, et kui keskmine börsihind langes kuuga 1,95 eurot, siis keskmine kaalutud hind börsipaketis 2,5 eurot.

Vastupidi oli aga kahetariifse arvesti korral, kus öine elekter oli veebruaris kallim kui jaanuaris: vastavalt 37,9 eurot megavatt-tund ja 37 eurot megavatt-tund. Päevase tariifi langus oli aga kahetariifsete arvestite omanikel veelgi suurem – langedes kuuga 47,4 eurolt 42,4 eurole.

Maidla märkis, et jaanuaris oli öösiti üksikud väga madala hinnaga tunnid, mis lõid ka keskmise hinna alla. Nii oli jaanuaris odavaim tund 15,09 eurot, veebruaris aga 29,85 eurot.

Vastavalt olid laugemad hinnakõikumised ka päevastes tundides. Seega kujuneski keskmise elektritarbija hinnalangus suhteliselt suuremaks, kui oli börsihinna langus.

Maidla ütles, et kuna nõudlus elektri järele oli veebruaris väike, ei tõusnud päevaste tundide hinnad väga kõrgeks. Seega ka madalam hinnatase ja väiksemad elektriarved.

Lõunanaabritel defitsiit

Eesti Energia pressiesindaja lisas, et mida rohkem on kuus väga kõrge hinnaga tiputunde, seda suuremaks kujuneb aritmeetilise keskmise ehk börsihinna ja kaalutud keskmise hinna vahe. Viimase järgi saavad arve inimesed, kes valinud börsihinnast sõltuva paketi.

Enamik Eesti Energia kliente kasutab fikseeritud hinnaga elektrilepingut, mis vähendab küll riski, aga mille hinnatase püsib börsihinnast kõrgemal.

Veebruaris oli rohkem ka neid päevi, mil Eesti hind oli Soome hinnast kõrgem, kui neid päevi, mil hinnakujundus oli vastupidine. Eesti hinda surub üles Läti ja Leedu elektridefitsiit, samas kui Soome hinda surub alla tuuma- ja hüdrojaamade toodang. Kuni pole valmis teine elektrikaabel kahe riigi vahel, Soome ja Eesti hinnaerinevus püsib.

Tulevikutehingute järgi saab prognoosida, et elektri hind kujuneb aprillis veelgi madalamaks. Nii oli aprilli tulevikutehingute sulgemishind veebruari algul 39 eurot ja 55 senti ning teise kvartali hinnaks ootavad turud 38 eurot ja 10 senti. Sügisel peaks küll tulema väike tõus, kolmanda kvartali tulevikutehingute tase oli veebruari algul 40 eurot ja 90 senti.

Avatud turu elektriarve

  • Elektrituru avanemise järel muutus senine elektriarvete rutiin. Elektriarvete saamine võib senisest pisut enam aega võtta, sest võrguettevõtted teatavad esmalt tarbimisandmed Eleringile ja sealt saab need elektrimüüja.
  • Üldteenuse hind selgub 9. kuupäeval, mistõttu need majapidamised, kel pole elektriarvet, saavad selle alles pärast.
  • Kui elektriarvet ei tule, peab sellest teavitama elektrimüüjat. Tuhanded arved jäävad ilmselt ka sel kuul hiljaks, sest Eleringi andmelao andmed ei pruugi klappida ja neid tuleb kontrollida.
  • Kuna elektrilepingut saab lõpetada 30-päevase etteteatamisega, saab praegu uue elektrimüüja endale valida alles maiks.

Allikas E24: http://www.e24.ee/1163940/elektri-borsihind-jatkab-langust/

Uudised